On rõõm, et Justiits- ja Digiministeerium antud konverentsi korraldas, või tegelikult tuleks öelda - oli viimane aeg! TI mõjutab meie igapäevaelu rohkem, kui me arvata oskame, aga just loovisikute jaoks on sellega kaasnevate probleemide avalikus ruumis kajastamine elulise tähtsusega. Võib tunduda, et oleme ammu hiljaks jäänud, kuid veel jõuab tegutseda! Selleks peavad seaduseloojad aga aktsepteerima fakti, et TI innovatsioon rajaneb suuresti loovisikute loomingu vargusel. Loodan väga, et konverents oli esimene teadlik samm vajaliku muutuse juhtimisel ja et seadusandlus jõuab loovisikute kaitsmisel innovatsioonile järele.

Päeva alustas etteastega Florian Wahl, kelle tähelend sai alguse just tänu TI abil loodud muusikale. Siinkohal kerkib üles TI innovatsiooni pimestavas vaimustuses liiga vähe tähelepanu saav küsimus eetika kohta. Florian Wahl on kahtlemata särav artist, aga kas on eetiline imetleda kunsti, mille lõi teiste artistide loomingu ebaseaduslikust kasutamisest toituv matemaatiline süsteem? Võrdluse võiks tuua tumeveebiga. Enamus inimesi ei käi seal ega soovi osta ebaseaduslikke tooteid/teenuseid, sest me peame seda valeks, ebaeetiliseks. Samamoodi tuleks mõelda ka TI loomingust.

Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta välistas oma konverentsi avakõnes asju, mida me TI abil tegema ei hakka. Näiteks laste kasvatamist, laulukaare all laulmist ja huumorimeelest loobumist. Ta lisas, et meist saab maailma parim vabadusi austav ja kaitsev, inimesi mitte jälgiv TI riik. Minister aga ei maininud autorite ja esitajate poolt kõikjal maailmas poliitikutelt enim kuulda soovitavat – et riik ei lase TI arendajatel ekspluateerida autoriõigusega kaitstud loomingut, tagab loojatele TI treeningandmete läbipaistvuse ja loob kompensatsioonimeetmed juba tekitatud ning tulevikus tekkiva kahju eest. Võimalik, et minister koondas antud teema „tundlike andmete kaitsmise ja tagauste vältimise“ mõttesse, ent senised Eesti Justiits- ja Digiministeeriumi (JuDM) tegevused selleks garantiid ei anna.

Rõõm oli kuulata ajuteadlast Jaan Aru, kelle jätkuv seisukoht on, et inimaju jääb alati võimekamaks kui TI. Loovust ja loomingut silmas pidades saab Aruga vaid nõustuda ning sellele rõhumine on TIst avalikult rääkides ka meie kui loojate kohustus. Loomingu väärtus seisneb inimese kogemuste ja maailmataju autentsuses, mitte matemaatilises jäljendamises. Pean oluliseks ka Aru modereeritud hariduse ja TI paneelist esile kerkinud mõtet – tehisaru ei tee õpilasi targemaks, sest teadmiste omandamise protsess ei muutu. Teadmiste omandamine eeldab süvenemist ning oluline on õpetada TI teadlikku kasutamist ning kriitilist mõtlemist.

Meeldiv oli kuulda, et ka ajakirjanikud eelistavad ja väärtustavad oma stiili ning mõttemustreid TI tasapaksule üldisele sisuloomele. Sel põhjusel ei ole ka Eesti ajakirjandus täielikult tehisarustunud vaid asunud hoopis rõhuma hea ajakirjaniku kohustusele olla faktitäpne. TI löga (AI slop) ehk TI abil loodud sisu, millel jääb vajaka sisulisest pingutusest, kvaliteedist ja tähendusest, on kasvav probleem. Samuti on suureks probleemiks segadus Eesti keelekorpuste ümber. Millised autoriõigusega kaitstud materjalid selles korpuses on? Kuidas on need jõudnud suurte TI arendajate kätesse? Miks pole autorid saanud õiglast tasu? Need väga olulised küsimused esitas Väino Koorberg (Eesti Meediaettevõtete Liit) ja Eesti Näitlejate Liit toetab nende küsimuste küsimist kuni selgete vastuste saamiseni.

Loovisikute seisukohti esindasid paneelis „Kellele kuulub krati hing? Loovisikud vs mudelid“  lisaks minule Mati Kaalep (Eesti Autorite Ühing) ja Liina Triškina-Vanhatalo (Eesti Audiovisuaalautorite Liit). Meie peamine sõnum seisnes TI treeningandmete läbipaistvuse vajaduses ja autoritele ning esitajatele tekitatud kahju hüvitamises. Selles osas ootame Eesti riigilt aktiivset tegutsemist – kohe, nüüd, eile! Näitlejate esindusorganisatsioonid USAs (SAG-AFTRA) ja Saksamaal (BFFS) on saavutanud positiivseid kokkuleppeid tootjatega deepfake’de ehk digitaalsete koopiate kasutamise osa audiovisuaalsektoris (AV), aga muusikute ja AV autorite olukord on oluliselt murettekitavam. Seejuures teevad rahvusvahelised TI mudeleid omavad suurkorporatsioonid jõulist lobitööd Euroopa TI määruse (EU AI Act) autorite ja esitajate niigi nõrkade kaitsemehhanismide veelgi nõrgestamiseks.

Oluline on mõista, et näitlejate ja tootjate omavahelised kokkulepped on valdkonna sisesed ega oma mõju üldotstarbeliste TI mudelite (OpenAI, Meta, Google Gemini jne) arendamises. Seetõttu on lisaks õiguste esindajatele vaja ka ühiskonda ja riike koondavat rinnet TI treenimise ja kasutamise reguleerimisel. Mitmed riigid Euroopas teevad juba olulisi iseseisvaid samme. Näiteks Taanis ja Hollandis kavas olev seadusloome ei keskendu ainult loovisikute õiguste kaitsmisele vaid igale ühiskonnaliikmele oma kujutise ja hääle osas autoriõigusega sarnase kaitse andmisele.

See on suund, kuhu ka Eesti peab liikuma, kui tahame viie aasta pärast olla minister Pakosta sõnade järgi „maailma parim vabadusi hoidev digiriik ja maailma parim vabadusi austav digirahvas“. Elementaarseks eelduseks on aga, et peame loovisiku vabaduse osaks õigust keelata oma loomingu abil TI treenimist või lubamise korral õigust saada selle eest õiglast tasu.