Hääle kasutamine

EESTI NÄITLEJATE LIIDU ESINDATAVATE NÄITLEJATE HÄÄLE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED

 

Kehtib alates 10.06.2025

 

Eesti Näitlejate Liit (ENL) esindab Eesti kutselisi näitlejaid ning teostab kollektiivse esindamise organisatsioonina oma liikmete autoriõigusega kaasnevaid õigusi (teose esitaja õigused). ENL toetab tehnoloogia arengut ja innovatsiooni, kuid peab sealjuures oluliseks tehnoloogia ja tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist, et kaitsta loominguga tegelevaid isikuid, sealjuures ka näitlejaid.

 

Hääle kasutamise põhimõtted on kehtestatud kohustuslikuks järgimiseks kõikidele, kes soovivad kasutada ENL-i esindatavate näitlejate häält, sealhulgas kasutada näitleja hääle abil loodud sünteeshäält.

 

Mis on sünteeshääl?

 

Sünteeshääl on arvuti või tehisintellekti loodud kunstlik hääl, mis jäljendab inimese häält. Sünteeshääle loomiseks ja treenimiseks kasutatakse inimese häält, mistõttu kajastub sünteeshääles sageli hääle omaniku hääle kõla ja ka ilmekus. Sünteeshäält luuakse üldreeglina tekstist kõneks (ing Text-to-Speech) tehnoloogia abil, mis muudab kirjutatud teksti kõneks. Sünteeshäält kasutatakse näiteks audioraamatutes, filmides ja ka erinevate seadmetes.

 

Millal ja mis tingimustel on lubatud kasutada näitleja häält, sealhulgas tema hääle abil loodud
sünteeshäält?

 

1. Selgesõnaline kirjalik luba

 

Selgesõnalise loa vajadus. Näitleja hääle kasutamiseks on vaja ENL-i selgesõnalist kirjalikku luba, et tagada tegevuse kooskõla nii autoriõiguse seadusega (AutÕS) kui ka EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). Oluline on aru saada, et andmekaitse reeglid käivad käsikäes intellektuaalse omandi õiguste kaitse reeglitega.

 

Esitaja õigused. Näitleja, kes on sisse lugenud teksti, mis on võetud aluseks sünteeshääle loomisel, on teose esitajaks (AutÕS § 64). Teose esitajal tekivad teose suhtes automaatselt esitaja isiklikud ja varalised õigused, mistõttu on teose esitajal ainuõigus lubada ja keelata teose esituse kasutamine (AutÕS §-d 65-67). Seega rikub esituse kasutamine ilma näitleja vastavasisulise loata näitlejale kuuluvaid esitaja õigusi, välja arvatud seaduses sätestatud erandite kohaldumisel nagu näiteks esituse kasutamine isiklikeks vajadusteks või teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel.

 

Andmekaitse. Hääl on igale inimesele ainuomane ning selle kaudu on võimalik ka konkreetset inimest tuvastada. Seega on hääl isikuanne ning igasugune häälega tehtav toiming, sealhulgas ka sünteeshääle loomine, kasutamine ja edastamine kolmandale isikule, eeldab õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 6 lg 1). Õiguslikuks aluseks on eelkõige näitleja vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline nõusolek (IKÜM art 6 lg 1 p a) või isikuandmete töötlemiseks sõlmitav leping (IKÜM art 6 lg 1 p b). Lisaks võib häält kui isikuannet töödelda üksnes konkreetsete ja selgelt määratletud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ega tohi hiljem edasi töödelda muudel eesmärkidel kui see, milleks hääl esmalt koguti (IKÜM art 5 lg 1 p b). Õigusliku aluse ja töötlemise eesmärgi olemasolu ja sobivuse eest vastutab isikuandmete töötleja. Õigusliku aluse ja selge eesmärgi puudumisel rikub igasugune näitleja häälega tehtav toiming andmekaitsereegleid.

 

2. Lepingus on selgelt reguleeritud hääle kasutamise tingimused ja viisid

 

Kirjalikus lepingus, mille alusel isik soovib kasutada näitleja häält, peavad olema selgelt reguleeritud hääle kasutamise tingimused ja viisid ning tõhusad õiguskaitsevahendid rikkumiste ennetamiseks ja neile reageerimiseks. Näitlejale peab lepingu sõlmimisel olema muu hulgas ettenähtav ja arusaadav:

 

 et tema häält kasutatakse sünteeshääle loomiseks;
 millistel viisidel võidakse kasutada tema hääle alusel loodud sünteeshäält;
 välistused, kuidas kindlasti sünteeshäält kasutada ei tohi;
 milliseid turvameetmeid kasutatakse, et tagada hääle turvaline säilitamine ja kaitse;
 kogu kohustuslik teave isikuandmete töötlemise kohta (vt IKÜM art 13).

 

3. Näitlejale makstakse õiglast tasu hääle kasutamise eest

 

Näitleja hääle kasutamise eest tuleb maksta näitlejale õiglast tasu – see on põhimõte, mida lepinguga muuta ei saa. Sünteeshääle loomiseks kasutatakse näitleja esitust ning näitlejal on õigus saada esituse kasutamise eest kohast ja proportsionaalset tasu (AutÕS § 68 lg 1). Näitleja hääle kasutamine ilma tasu maksmiseta ei ole lubatav, v.a seaduses sätestatud erandite kohaldumisel.

 

4. Näitlejale edastatakse infot hääle kasutamisviiside ja teenitud tulu osas vähemalt kord
aastas

 

Näitlejale tuleb esitada asjakohast ja piisavat teavet hääle kasutamise kohta vähemalt kord aastas.

Edastatav teave peab sisaldama vähemalt teavet (AutÕS § 49prim lg 1):

 kasutusviiside,
 kogu saadud tulu ning
 näitleja saadaoleva (täiendava) tasu kohta.

Kui algselt lepingus kokkulepitud tasu osutub ebaproportsionaalselt väikseks näitleja hääle kasutamisest tuleneva otsese või kaudse kogutuluga, siis on näitlejal õigus nõuda lepingu muutmist täiendava, asjakohase ja õiglase tasu saamiseks (AutÕS § 49").

 

Kuidas tõlgendada varasemalt näitlejatega sõlmitud lepinguid?

 

ENL on seisukohal, et ühtegi juba sõlmitud lepingut, milles näitleja on nõustunud esitajaõiguste üleandmisega (kas laiemalt või konkreetsete äriliste eesmärkide kontekstis), ei tohiks tõlgendada õigusliku alusena selliste esitajaõiguste kasutamiseks uute tehnoloogiate (näiteks tehisintellekt ja tekstist kõneks tehnoloogia) kontekstis, mida ei tuntud või peetud oluliseks lepingu sõlmimise ajal. See seisukoht ei kehti lepingutele, kus selgesõnaliselt viidatakse sellele tegevusele kui näitleja esituse lubatud kasutamise viisile.

 

Kokkuvõte

 

ENL-i esindatavate näitlejate häälte kasutamiseks on vajalik ENL-i selgesõnaline ja kirjalik luba. Hääle kasutamine ilma ENL-i loata rikub nii autoriõigusega kaasnevaid õigusi (teose esitaja õigused) kui ka andmekaitsereegleid.

Loa saamiseks palume pöörduda:
enliit@enliit.ee
53 41 5555