Põhikiri
Põhikiri
I Üldsätted
1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Näitlejate Liit (edaspidi "Liit"). Ingliskeelne nimetus on The Estonian Actors' Association.
1.2 Liit on Eesti Vabariigi kutseliste näitlejate iseseisev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on Eesti näitlejate ja nende loomingu hoidmine, kaitsmine, arendamine ja väärtustamine ning nende teoste esituste (interpretatsioonide) suhtes tekkivate varaliste õiguste (edaspidi „näitlejaõigused“) kollektiivne teostamine.
1.3 Liit on asutatud 8. märtsil 1993 ja on 3. mail 1917 asutatud ning 14. märtsil 1934 kinnitatud põhikirjaga Eesti Näitlejate Liidu õigusjärglane.
II Liidu õigused ja tegevussuunad
2.1 Liit on eraõiguslik juriidiline isik ja kollektiivse esindamise organisatsioon.
2.2 Liidu asukoht on Tallinn.
2.3 Liit juhindub oma tegevuses põhiseadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.
2.4 Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
2.4.1 töötab välja lepinguprojektid ja miinimumnõuded töötingimuste ja tasu kohta ning valvab sõlmitud lepingute täitmise järele. Sõlmib esituste kasutajatega lepinguid esituste kasutamiseks õiguste omajatele võimalikult soodsatel tingimustel;
2.4.2 kogub ja jagab tasu oma liikmete ja õiguste omajate, kelle õigusi ta teostab, loomingu kasutamise (sealhulgas isiklikeks vajadusteks kasutamise) eest;
2.4.3 tagab kollektiivse esindamise organisatsioonina liikmetele ja õiguste omajatele õigused, mis on fikseeritud autoriõiguse seaduse §-s 79 prim, millest Liit peab liiget või õiguste omajat teavitama enne nende õiguste teostamiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimist;
2.4.4 kaitseb oma liikmete autori-, esitaja- ja muid näitleja erialaga seotud õigusi;
2.4.5 esindab oma liikmete ja õiguste omajaid riigiasutustes ja teistes organisatsioonides, sh kohtus;
2.4.6 korraldab õigusabi andmist oma liikmetele;
2.4.7 seisab hea oma liikmete töö- ja puhketingimuste eest;
2.4.8 kogub oma liikmete olukorra ja tööolude valgustamiseks igasuguseid materjale;
2.4.9 korraldab oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks koosolekuid, tulundusõhtuid, loenguid, kursusi, õppereise, teatrietendusi, kontserte, peoõhtuid, väljasõite; kirjastab Liidu tööks vajalikke materjale; asutab erifonde ja abikassasid;
2.4.10 korraldab palgapoliitilist võitlust seaduslike vahenditega streigini välja;
2.4.11 teeb koostööd teiste loomeliitude ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega kodu- ja välismaal.
III Liidu liikmed
3.1 Liidul on tegevliikmed, auliikmed, noorliikmed ja toetajaliikmed.
3.1.1 Tegevliikmeteks võivad olla isikud, kes tegutsevad kutselise näitleja või sellele lähedasel loomealal.
3.1.2 Auliikmeks valib juhatus tegevliikme, kellel on erilisi teeneid näitekunstis.
3.1.3 Toetajaliikmeteks kutsub juhatus isikuid, kes aineliselt või muul viisil toetavad Liitu. Toetajaliikmele ei laiene õigus valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse põhikirjas toodud tingimustel.
3.1.4 Noorliikmed on näitleja või sellele lähedasel loomealal õppivad üliõpilased. Noorliikmeks vastuvõtmise korra kehtestab juhatus. Noorliikme staatus lõppeb hetkel, kui noorliikmel tekib õigus saada tegevliikmeks. Noorliikme staatus aitab üliõpilasel tõsta tööalast ettevalmistust audiovisuaalses ja etenduskunstide valdkonnas ning autoriõiguse valdkonnas. Noorliikmele ei laiene õigus valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse põhikirjas toodud tingimustel.
3.2 Tegevliikmeid võtab isikliku avalduse alusel vastu Liidu juhatus, kellel on õigus teha erandeid üldistest reeglitest.
3.3 Iga tegevliige maksab Liidu liikmeks astumisel liikmemaksu üldkoosolekul määratud suuruses. Auliikmeks valitud tegevliige on liikmemaksust vabastatud. Noorliikme liikmemaksu suuruse üle otsustab juhatus.
3.4 Liidu liikmed delegeerivad oma näitlejaerialaga seotud varaliste õiguste teostamise Liidule. Liikmel ei ole õigust ise lubada või keelata oma esituste kasutamist ajal, mil tema esituste kasutusõigusi teostab Liit kas vastavalt lepingule või seadusele, v.a seaduses või Liidu poolt ettenähtud juhtudel.
3.5 Igal tegevliikmel on õigus:
3.5.1 teha ettepanekuid ja arupärimisi;
3.5.2 saada toetust ja abi erialaste probleemide lahendamisel;
3.5.3 valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse põhikirjas toodud tingimustel;
3.5.4 saada tasu oma esituste kasutamise eest vastavalt Liidu ja kasutaja vahelisele lepingule.
3.6 Iga tegevliige on kohustatud:
3.6.1 alluma põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
3.6.2 täitma Liidu juhtorganite korraldusi.
3.7 Liige, kes toob oma tegevusega Liidule kahju, arvatakse juhatuse otsusel Liidust välja.
3.8 Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda, et tema väljaarvamise otsus võetakse arutelu alla järgmisel korralisel üldkoosolekul.
3.9 Tegevliikmel puudub hääleõigus, kui tal on Liidu ees täitmata kohustusi. Hääleõigus puudub alates kohustuse täidetavaks muutumisest ning kestab kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
3.10 Tegevliige, kes ei ole mõjuva põhjuseta tasunud ühe aasta liikmemaksu, arvatakse juhatuse otsusega Liidust välja.
3.11 Iga liige võib vabatahtlikult Liidust välja astuda, kui ta sellest juhatusele kirjalikult teatab.
3.12 Liikmelisus lõppeb avalduses toodud kuupäeval. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma väljaastumise hetkeni.
IV Liidu vara
4.1 Liidu vara tekib:
4.1.1 liikmemaksudest;
4.1.2 toetustest, kingitustest, pärandustest;
4.1.3 tulust, mida saadakse Liidu põhikirjalisest tegevusest;
4.1.4 kogutavatelt ja jaotatavatelt autoritasudelt kinnipeetavast haldustasust.
V Liidu tegevuse juhtimine
5.1 Liidu tegevust juhivad üldkoosolek ja juhatus;
5.2 Üldkoosolek on Liidu kõrgeim otsustav võim, kes:
5.2.1 määrab Liidu tegevuskava;
5.2.2 kinnitab Liidu tegevuse eelarve ja aruanded;
5.2.3 määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe:
5.2.4 määrab ja kutsub tagasi revisjonikomisjoni liikmed;
5.2.5 otsustab Liidu põhikirja muudatused ja kõik tähtsamad Liidu tegevust puudutavad küsimused;
5.2.6 annab juhtnööre Liidu täidesaatvatele organitele;
5.2.7 teeb otsuseid kõigis teistes küsimustes, mida juhatus on üldkoosolekule arutamiseks esitanud või mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Liidu teiste organite pädevusse.
5.3 Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vähemalt kord aastas.
5.4 Juhatus on kohustatud kokku kutsuma Liidu erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates:
5.4.1 revisjonikomisjon;
5.4.2 vähemalt 1/10 Liidu liikmetest.
5.4.3 Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
5.5 Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus Liidu liikmetele üldjuhul 45 päeva, erakorralise üldkoosoleku puhul 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
5.6 Teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta peab sisaldama andmeid üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta.
5.7 Üldkoosolek valib enese hulgast juhataja ja protokollija.
5.8 Üldkoosoleku otsused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5.9 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa üle poole Liidu hääleõiguslikest liikmetest. Üldkoosolekul võib hääletada hääleõiguslik tegevliige või tema esindaja. Esindajaks võib olla Liidu hääleõiguslik liige. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Üks tegevliige võib üldkoosolekul esindada kuni 30 tegevliiget.
5.10 Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv Liidu liikmeid, kutsutakse uus üldkoosolek kokku 7 päeva hiljem sama päevakorraga. Teistkordsel kokkukutsumisel on üldkoosolek otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
5.11 Igal hääleõigusega tegevliikmel on üks hääl. Üldkoosolek teeb oma otsused lihthäälteenamusega, va Liidu likvideerimine ja põhikirja muutmine, mis nõuab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.12. Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa üle poole Liidu hääleõiguslikest liikmetest. Üldkoosolek teeb oma otsused lihthäälteenamusega.
5.13 Juhatus korraldab Liidu tööd ja esindab Liitu vastavalt üldkoosoleku otsustele ja tegevuskavale.
5.14 Juhatus kinnitab Liidu töötajate koosseisu ja otsustab võlaõiguslike lepingute sõlmimise.
5.15 Juhatuse koosseis on 10-20 liiget. Juhatuse koosseisu määrab kindlaks üldkoosolek.
5.16 Juhatuse liige valitakse kolmeks aastaks.
5.17Abiesimehe(d) valivad juhatuse liikmed enda hulgast.
5.18 Liitu esindab kõikide tehingute tegemisel juhatuse esimees või teised juhatuse liikmed ühiselt.
5.19 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest, nende seas esimees või üks abiesimeestest.
5.20 Juhatuse liikmed võivad juhatuse koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab juhatuse liikmetel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
5.21 Juhatus käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 kord kuus.
5.22 Juhatuse koosolekud protokollitakse.
5.23 Juhatuse liige, kes ei ole nõus juhatuse otsusega, võib lisada oma eriarvamuse koosoleku protokolli lõppu.
5.24 Juhatuse otsused tehakse lihthäälteenamusega.
VI Liidu tegevus loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamisel.
6.1 Liidu loomealaks on näitekunst.
6.2 Liit peab arvestust Liidu tegevliikme loomealal loodud või esitatud teoste üle.
6.3 Liit eraldab Liidu tegevliikmeks olevatele vabakutselistele loovisikutele vabakutselise loovisiku loometoetust ja Liidu liikmeks olevatele loovisikutele stipendiumi loometegevuseks ja sellega seotud täiendõppeks.
6.4. Üldkoosolek kinnitab:
6.4.1 korra, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mille Liidu liige on Liidu loomealal loonud või esitanud ja nende registreerimise korra;
6.4.2 loometoetuse määramise komisjoni liikmete valimise korra ja komisjoni töökorra;
6.4.3 loometoetust saavate isikute ja loometoetuse üle arvestuse pidamise korra;
6.4.4 Liidu liikmeks olevale loovisikule makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise alused ja korra.
VII Aruandlus ja revisjon
7.1 Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7.2 Juhatus esitab igal aastal Liidu üldkoosolekule või volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks majandusaasta aruande.
7.3 Liidu majandusaasta arvelduste ja varade seisukorra kontrollimiseks valib üldkoosolek revisjonikomisjoni.
7.4 Raamatupidamisaruannete, arvete ja Liidu majandustegevuse revisjoni viib revisjonikomisjon läbi mitte harvemini kui üks kord aastas.
VIII Tegevuse lõpetamine üldkoosoleku otsusega
8.1 Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on üle 2/3 üldkoosolekul osalejatest või nende esindajatest.
8.2 Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei määra teisiti.
8.3 Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.