Põhikiri

EESTI NÄITLEJATE LIIT
PÕHIKIRI


I Üldsätted


1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Näitlejate Liit (edaspidi "Liit").
1.2 Liit on Eesti Vabariigi kutseliste näitlejate iseseisev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on
Eesti näitlejate ja nende loomingu hoidmine, kaitsmine, arendamine ja väärtustamine ning nende
teoste esituste (interpretatsioonide) suhtes tekkivate varaliste õiguste (edaspidi „näitlejaõigused“)
kollektiivne teostamine.
1.3 Liit on asutatud 8. märtsil 1993 ja on 3. mail 1917 asutatud ning 14. märtsil 1934 kinnitatud
põhikirjaga Eesti Näitlejate Liidu õigusjärglane.


II Liidu õigused ja tegevussuunad


2.1 Liit on eraõiguslik juriidiline isik ja kollektiivse esindamise organisatsioon.
2.2 Liidu asukoht on Tallinn.
2.3 Liit juhindub oma tegevuses põhiseadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.
2.4 Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
2.4.1 töötab välja lepinguprojektid ja miinimumnõuded töötingimuste ja tasu kohta ning valvab
sõlmitud lepingute täitmise järele. Sõlmib esituste kasutajatega lepinguid esituste kasutamiseks
õiguste omajatele võimalikult soodsatel tingimustel;
2.4.2 kogub ja jagab tasu oma liikmete ja õiguste omajate loomingu kasutamise (sealhulgas
isiklikeks vajadusteks kasutamise) eest;
2.4.3 tagab kollektiivse esindamise organisatsioonina liikmetele ja õiguste omajatele õigused, mis
on fikseeritud autoriõiguse seaduse §-s 791, millest Liit peab liiget või õiguste omajat teavitama
enne nende õiguste teostamiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimist;
2.4.4 kaitseb oma liikmete autori-, esitaja- ja muid näitleja erialaga seotud õigusi;
2.4.5 esindab oma liikmete ja õiguste omajaid riigiasutustes ja teistes organisatsioonides, sh
kohtus;
2.4.6 korraldab õigusabi andmist oma liikmetele;

2.4.7 seisab hea oma liikmete töö- ja puhketingimuste eest;

2.4.8 kogub oma liikmete olukorra ja tööolude valgustamiseks igasuguseid materjale;
2.4.9 korraldab oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks koosolekuid, tulundusõhtuid,
loenguid, kursusi, õppereise, teatrietendusi, kontserte, peoõhtuid, väljasõite; kirjastab Liidu tööks
vajalikke materjale; asutab erifonde ja abikassasid;
2.4.10 korraldab palgapoliitilist võitlust seaduslike vahenditega streigini välja;
2.4.11 teeb koostööd teiste loomeliitude ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega kodu- ja
välismaal.


III Liidu liikmed

 

3.1 Liidul on tegevliikmed, auliikmed ja toetajaliikmed.
3.1.1 Tegevliikmeteks võivad olla isikud, kes tegutsevad kutselise näitleja või sellele lähedasel
loomealal.
3.1.2 Hääleõiguse saavad tegevliikmed pärast viieaastast kutselist teenistust, erialase
kõrgharidusega tegevliikmed pärast kaheaastast kutselist teenistust. Hääleõigust ei ole
tegevliikmel, kes täidab samaaegselt etendusasutuse juhi või loomingulise juhi kohustusi
etendusasutuse seaduse mõistes;
3.1.2 Auliikmeks valib juhatus tegevliikme, kellel on erilisi teeneid näitekunstis;
3.1.3 Toetajaliikmeteks kutsub juhatus isikuid, kes aineliselt või muul viisil toetavad Liitu.
3.2 Tegevliikmeid võtab isikliku avalduse alusel vastu Liidu juhatus, kellel on õigus teha erandeid
üldistest reeglitest.
3.3 Tegevliikmeteks võivad jääda näitlejakutsest loobunud isikud üheks aastaks.
3.4 Iga tegevliige maksab Liidu liikmeks astumisel liikmemaksu üldkoosolekul määratud
suuruses. Auliikmeks valitud tegevliige on liikmemaksust vabastatud.
3.5 Liidu liikmed delegeerivad oma näitlejaerialaga seotud varaliste õiguste teostamise Liidule.
Liikmel ei ole õigust ise lubada või keelata oma esituste kasutamist ajal, mil tema esituste
kasutusõigusi teostab Liit kas vastavalt lepingule või seadusele, v.a seaduses või Liidu poolt
ettenähtud juhtudel.
3.6 Igal tegevliikmel on õigus:

3.6.1 teha ettepanekuid ja arupärimisi;
3.6.2 saada toetust ja abi erialaste probleemide lahendamisel;
3.6.3 valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse põhikirjas toodud tingimustel;
3.6.4 saada tasu oma esituste kasutamise eest vastavalt Liidu ja kasutaja vahelisele lepingule.
3.7 Iga tegevliige on kohustatud:
3.7.1 alluma põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
3.7.2 täitma Liidu juhtorganite korraldusi.
3.8 Liige, kes toob oma tegevusega Liidule kahju, arvatakse juhatuse otsusel Liidust välja.
3.9 Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda, et tema väljaarvamise otsus võetakse arutelu alla
järgmisel korralisel üldkoosolekul.
3.10 Tegevliikmel puudub hääleõigus, kui tal on Liidu ees täitmata kohustusi. Hääleõigus puudub
alates kohustuse täidetavaks muutumisest ning kestab kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
3.11 Tegevliige, kes ei ole mõjuva põhjuseta tasunud ühe aasta liikmemaksu, arvatakse juhatuse
otsusega Liidust välja.
3.12 Iga liige võib vabatahtlikult Liidust välja astuda, kui ta sellest juhatusele kirjalikult teatab.
3.13 Liikmelisus lõppeb avalduses toodud kuupäeval. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel,
peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma väljaastumise hetkeni.


IV Liidu vara


4.1 Liidu vara koosneb:
4.1.1 liikmemaksudest;
4.1.2 toetustest, kingitustest, pärandustest;
4.1.3 tulust, mida saadakse Liidu põhikirjalisest tegevusest;
4.1.4 kogutavatelt ja jaotatavatelt autoritasudelt kinnipeetavast haldustasust.

 

V Liidu tegevuse juhtimine


5.1 Liidu tegevust juhivad üldkoosolek, volikogu ja juhatus;
5.2 Üldkoosolek on Liidu kõrgeim otsustav võim, kes:
5.2.1 määrab Liidu tegevuskava;
5.2.2 kinnitab Liidu tegevuse eelarve ja aruanded;
5.2.3 toimetab valimised ja kinnitab Liidu volikogu ja juhatuse moodustamise printsiibi;
5.2.4 otsustab Liidu põhikirja muudatused ja kõik tähtsamad Liidu tegevust puudutavad
küsimused;
5.2.5 annab juhtnööre Liidu täidesaatvatele organitele;
5.2.6 teeb otsuseid kõigis teistes küsimustes, mida volikogu ja juhatus on üldkoosolekule
arutamiseks esitanu või mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Liidu teiste organite pädevusse;
5.3 Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vähemalt kord aastas
5.4 Juhatus on kohustatud kokku kutsuma Liidu erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuavad
kirjalikult ja põhjust ära näidates:
5.4.1 revisjonikomisjon;
5.4.2 vähemalt 1/10 Liidu liikmetest;
5.4.3 vähemalt kaks Liidu osakonda.
5.4 Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku
kutsuda samas korras juhatusega.
5.5 Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus Liidu liikmetele üldjuhul 45 päeva,
erakorralise üldkoosoleku puhul 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist;
5.6 Teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta peab sisaldama andmeid üldkoosoleku toimumise
aja, koha, esindusnormi ja päevakorra kohta.
5.7 Üldkoosolek valib enese hulgast juhataja ja protokollija.
5.8 Üldkoosoleku otsused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija.

5.9 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa üle poole Liidu
hääleõiguslikest liikmetest, kui juhatus pole esindusnormi määranud. Esindusnormiks loetakse
liikmete osalusprotsenti, mille täitumise puhul on üldkoosolek otsustusvõimeline. Üldkoosolekul
võib hääletada hääleõiguslik tegevliige või tema esindaja. Esindajale peab olema antud kirjalik
volikiri. Üks liige võib üldkoosolekul esindada kuni 30 tegevliiget.
5.10 Kui juhatuse poolt määratud ajaks üldkoosolekule tarvilikku arvu liikmeid ei ilmu, siis
peetakse järgmine koosolek 7 päeva hiljem sama päevakorraga. Teistkordsel kokkukutsumisel on
koosolek otsustusvõimeline olenemata kokkutulnute arvust.
5.11 Igal hääleõigusega tegevliikmel on üks hääl. Üldkoosolek teeb oma otsused
lihthäälteenamusega, v.a. Liidu likvideerimine ja põhikirja muutmine, mis nõuab üle 2/3
üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.12 Liidu volikogu juhib Liidu tööd üldkoosolekute vahelisel ajal.
5.13 Volikogu kinnitatakse üldkoosolekul osakondade esitatud kandidaatidest. Volikogu kutsub
kokku juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas.
5.14 Volikogusse kuulub vähemalt 2 esindajat igast osakonnast.
5.15 Volikogu liikmele on õigus määrata asendusliige vastavalt üldkoosolekul kinnitatud
printsiibile.
5.16 Volikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole volikogu liikmetest.
5.17 Volikogu pädevuses on:
5.17.1 majandusaasta aruande kinnitamine;
5.17.2 Liidu tegevuse kontrollimine ja suunamine vastavalt Liidu eesmärkidele;
5.17.3 muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite
pädevusse.
5.18 Juhatus korraldab Liidu tööd ja esindab Liitu vastavalt üldkoosoleku ja volikogu otsustele ja
tegevuskavale.
5.19 Juhatus võtab tööle Liidu ja tema allasutuste töötajaid ning tarviduse järgi koopteerib juurde
nõuandjaid ja asjatundjaid. Juhatus võib võtta tööle Liidu tegevjuhi, kinnitab Liidu töötajate
koosseisu ja otsustab võlaõiguslike lepingute sõlmimise vajalike spetsalistidega.
5.20 Juhatuse koosseis on 10-20 liiget. Juhatuse koosseisu suuruse määrab kindlaks üldkoosolek,
kusjuures juhatuses peavad olema esindatud kõik Liidu osakonnad.

5.20.1 Juhatuse liikmetele valitakse vastav arv asendusliikmeid, kelle volitused algavad juhatuse
liikmete tagandamisel või tagasiastumisel.
5.21 Juhatuse liige valitakse kolmeks aastaks.
5.22 Juhatuse esimehe valib üldkoosolek kuni 3 aastaks, abiesimehe(d) valivad juhatuse liikmed
enda hulgast.
5.23 Liitu esindab kõikide tehingute tegemisel juhatuse esimees.
5.24 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest,
nende seas esimees või üks abiesimeestest.
5.25 Juhatuse liikmed võivad Juhatuse koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste
vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil
või muul sarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab juhatuse liikmetel eemal viibides
koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
5.26 Juhatus käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 kord kuus.
5.27 Juhatuse koosolekud protokollitakse.
5.28 Juhatuse liige, kes ei ole nõus juhatuse otsusega, võib lisada oma eriarvamuse koosoleku
protokolli lõppu.
5.29 Juhatuse otsused tehakse lihthäälteenamusega, välja arvatud üldkoosoleku ja volikogu
esindusnormi määramine, mis nõuab juhatuse liikmete 2/3 häälteenamust.


VI Liidu osakonnad


6.1 Liidu osakonnad asutatakse Liidu tegevliikmete töökohtade järgi, kui neis on vähemalt 10
hääleõiguslikku liiget.
6.2 Osakonnal on õigus esindada Liitu oma töökohal.
6.3 Liidu juhatusel on õigus tühistada osakondades tehtud põhikirjale mittevastavad otsused.
6.4 Liidu üldkoosolek ja juhatus võivad asutada teatud ülesannete täitmiseks mitmesuguseid alalisi
või ajutisi allasutusi, fonde, toimkondi, komisjone jne.

 

VII Liidu tegevus loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamisel.


7.1 Liidu loomealaks on näitekunst.
7.2 Liit peab arvestust Liidu tegevliikme loomealal loodud või esitatud teoste üle.
7.3 Liit eraldab Liidu tegevliikmeks olevatele vabakutselistele loovisikutele vabakutselise
loovisiku loometoetust ja Liidu liikmeks olevatele loovisikutele stipendiumi loometegevuseks ja
sellega seotud täiendõppeks.
7.4 Üldkoosolek kinnitab:
7.4.1 korra, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mille Liidu liige on Liidu loomealal loonud või
esitanud ja nende registreerimise korra;
7.4.2 loometoetuse määramise komisjoni liikmete valimise korra ja komisjoni töökorra;
7.4.3 loometoetust saavate isikute ja loometoetuse üle arvestuse pidamise korra;
7.4.4 Liidu liikmeks olevale loovisikule makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise
alused ja korra.


VIII Aruandlus ja revisjon


8.1 Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
8.2 Juhatus esitab igal aastal Liidu üldkoosolekule või volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks
majandusaasta aruande.
8.3 Liidu majandusaasta arvelduste ja varade seisukorra kontrollimiseks valib üldkoosolek
revisjonikomisjoni.
8.4 Raamatupidamisaruannete, arvete ja Liidu majandustegevuse revisjoni viib revisjonikomisjon
läbi mitte harvemini kui üks kord aastas.


IX Tegevuse lõpetamine


9.1 Liidu tegevus lõpetatakse kahe järjestikuse üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on üle 2/3
üldkoosolekul osalejatest või nende esindajatest.
9.2 Esimese üldkoosoleku otsusega peatatakse Liidu tegevus ja valitakse likvideerimiskomisjon,
kes asub Liidu tegevust lõpetama.

9.3 Üldkoosolek määrab likvideerimiskomisjoni tegutsemise aja ja pädevuse.
9.4 Teine koosolek kutsutakse kokku likvideerimiskomisjoni poolt määratud ajal.
9.5 Teine koosolek lõpetab Liidu tegevuse ja määrab järelejäänud vara kasutamise kutsealase
tegevuse edasiarendamiseks.
9.6 Liidu lõplikust likvideerimisest teatatakse kõigile Liidu liikmetele.

 

Põhikiri on kinnitatud 05.12.2022 üldkoosoleku otsusega.

Sulge

...