FIA seminar “Parimate mehhanismide leidmine õiglaste miinimummäärade kohaldamiseks” Brüsselis

12.03.2025

Tekst: Kaia Kadai

10-11.02 toimus Brüsselis Rahvusvahelise näitlejate assotsiatsiooni (FIA) seminar “Parimate mehhanismide leidmine õiglaste miinimummäärade kohaldamiseks", kus osales ka Eesti.


Brüsseli tänavad: Monie & Amour = Key. Foto: Kaia Kadai.

Filminäitleja töötasu

Suures osas töötavad Euroopas näitlejad vabakutseliste lepingute alusel. Sama on see ka Eestis. Ei tohi segamini ajada kahte täiesti erinevat ametit – teatrinäitleja ja filminäitleja, sõltumata sellest, et neid töid võib teha sama näitleja. Kõik filminäitlejad on ka Eestis vabakutselised. Draamanäitleja ja filminäitleja töö sisu, töötasu ja -tingimusi võrrelda on meelevaldne.

Vabakutselise filminäitleja töötasu peab arvesse võtma muuhulgas kogemust, eeltööd, muid kulusid ja kindlasti ka makse. Tööandjad ei tohi kokku leppida ega jõustada palgamäärasid konkreetsel tööturul, kuritarvitades sellega oma turgu valitsevat seisundit. Ka muude ebaõiglaste tingimuste, näiteks näitlejate lepingutes süstemaatilise väljaostmise klauslite kehtestamine, võib viidata tööandjate monopolile, mis omakorda on vastuolus konkurentsiseadusega.


Avalik rahastus ja maksud 

Põhjuseks, miks audiovisuaalses tööstuses kõik töötasud alla surutakse, on krooniline alarahastatus. Poliitikuid tuleb survestada õiglase töötasu osas, kuna audiovisuaalsete teoste tootmist subsideeritakse avalikust rahast ja kulusid hoitakse kokku kõige lihtsamast kohast elik töötasude pealt.

Saksamaa näitel tõusid kulud plahvatuslikult peale seda, kui hakati kontrollima sotsiaalkindlustuse olemasolu toetuslepingutes. Hollandis on mindud veel kaugemale. 01. jaanuarist jõustus seadus, mis sunnib tööandjat hoolega kaaluma, kas tegemist on töösuhtega või töötaja ”false self-employment”’i ehk varjatud töösuhtega. Näiteks, kui ”vale-ettevõtja” ei saa ise oma tööaega valida ega kasutada alltöövõtjat, kes osa tööst tema eest ära teeks, on tegemist töösuhtega.

Sellise varjatud töösuhtega välditakse küll sotsiaalkindlustusmaksete või muude töötasuga seotud maksude tasumist, kuid “vale-ettevõtja” ei saa haigushüvitist, tal ei ole õigust tasustatud puhkusele ning pensioniaastatele. Töötaja peab ise tasuma sotsiaalkindlustusmakseid, tööandjal pole aga töötaja ees mingeid kohustusi. Hollandi maksuamet on välja töötanud pika juhendmaterjali, mille abil töötaja ja tööandja saavad kaaluda, kas tegemist on töösuhtega. Vabakutselisi esindavad organisatsioonid ja loovisikud on avalikult väljendanud muret segase olukorra üle, sest otsused, kas tegemist oli töö või ettevõtlusega, tulevad alles tagantjärele kontrollis.
 

Lepingu olemasolu

Mitme riigi esindajad tõid välja, et päris tihti on lepingud puudulikud või neid polegi. Detailne lepingu olemasolu on aga hädavajalik, sest selle alusel tehakse teisele ettevõttele arve. Vajalik oleks, et riik reguleeriks suhteid, mitte ei asuks neid ise korraldama (Hollandi näide).


Miinimumtasud

Kuidas tööandjale selgeks teha, et ta austaks õiglasi mängureegleid? Peavad toimuma läbirääkimised, mis rahuldavad mõlemat poolt. Hindamaks, kas tasu on õiglane või mitte, kasutatakse näiteks võrdlusanalüüsi. Rootsi Muusikute Liidu tasu alammäärad üksikisiku kohta on võetud seadusandlusest (lähetused), lepingutest ja muusiku erialaga seotud statistikast. Kuigi rootslaste hinnangul on neil palju muusikuid, kes töötavadki miinimumtarfiidega, arvestavad need tariifid lisaks töötasule sotsiaalmaksu, pensionikindlustust ja puhkusetasu.


Ühingute poolt kehtestatud minimaalsed tasumäärad aitavad muuhulgas ka mitteliikmeid, sealhulgas noori, alustavaid või vähese kogemusega esitajaid ja hoiavad turu taset.

Sulge

...