Millega tegeleb intiimsuskoordinaator
Tekst: Laura Kukk, Kati Ong
Intiimsuskoordinaatori teema on meil juba mitu aastat õhus olnud. Tegu on ametiga, mille eesmärk on anda näitlejale tarvilikku tuge ettevalmistuse, proovide ja võtete ajal kui produktsioonis esineb alastust, intiimsust, vägivalda, simuleeritud seksstseene, mentaalselt või emotsionaalselt keerukaid stseene või trauma kujutamist. Samuti on intiimsuskoordinaatorist abi kui kasutatakse lapsnäitlejaid või puuetega inimesi.
Foto: ERR
Intiimsuskoordinaatorid töötavad, et tagada näitlejate turvalisus. Nad järgivad, et esitajate füüsilised, emotsionaalsed, kultuurilised, religioossed ja muud esineda võivad piirid oleksid kaitstud ja õhkkond austav ja konsensuslik. Näiteks füüsilise puudutuse puhul kaardistatakse eelnevalt erinevate osapoolte turvalised tsoonid, pannakse paika, kust on mõlema osapoole jaoks sobiv puudutada ja kust mitte, et võttepäeval ei esineks ebameeldivaid üllatusi.
Kommunikatsiooni parendamine on lihtsaim viis jõudmaks sujuvama töökultuurini. Eesmärk ei ole töö tegemist takistada, vaid pakkuda keerulises olukorras professionaalset lähenemist ning kiirendada tööprotsessi kõigi jaoks. Intiimsuskoordinaatoriga tehtud töö võimaldab näitlejatele sügavamal tasemel turvalist ja samas loomingulist riskivõtmist. Vajadus koordinaatori järele võib olla nii mees- või naisnäitlejal.
See, kas stseeni tuleks määratleda intiimstseenina, põhineb objektiivsel hinnangul selle sisu, konteksti ja esitusviisi kohta. Stseen võib olla intiimne olenemata, kas näitleja on stseenis üksinda või koos teiste inimestega.
Kui roll nõuab intiimstseene, ükskõik millise iseloomuga, on näitleja kohus rääkida oma piiridest võimalikult varakult. Tal on õigus küsida, kellega koos ta stseene mängima peab ja otsustada, kas ta tunneks end mugavalt. Samuti on võimalik režissööriga stseenide iseloomu üle arutleda ja kaaluda steenide lahendamiseks alternatiivseid variante, millega kõik rahule jääksid, ilma, et keegi tunneks end ebamugavalt või ohustatuna. Näitleja võib ka rollist loobuda, kui kokkulepet ei saavutata, sest kui inimene astub oma piiridest üle, võib see teda kauaks vaevama jääda.
Intiimstseene peaks läbi viima suletud võtteplatsil ehk platsil viibib võimalikult vähe inimesi ja ainult need, kelle jaoks sealviibimine on hädavajalik. Võttemeeskonna osakondade juhid peaksid ka oma meeskonnaga arutlema, kas kõigil, kes peavad suletud võtteplatsil olema, on mugav antud tegevuse läheduses viibida ja seda korduvalt uuesti kogeda. Ei tohiks automaatselt eeldada, et see on kõigile lihtne.
Stseen peaks võttaplatsil kulgema nii, nagu see on varasemalt kokku lepitud. Igasugused kõrvalekaldumised nõuavad eraldi arutelu ja kõigi asjaosaliste nõusolekut. Kui näitleja tunneb stseeni ajal end ebamugavalt või tekib mingit laadi füüsiline reaktsioon, on tal õigus stseeni filmimine peatada. Pärast stseeni lõppu on hea kindlasti partneriga suhelda, et leida ühine lõpetus, et kogetut ei võetaks pärisellu kaasa. Isegi kui näitlejad on varasemalt tuttavad, on selline olukord neile võõras ja omavahel esmakordne.
Intiimstseenid, sealhulgas simuleeritud seksistseenid ja stseenid, mis sisaldavad alastust või aluspesu väel olemist, ei kuulu castingu protsessi juurde. Samuti võiks vältida suudlusstseene. Castingu faasis ei ole veel näitlejate vahel usaldust tekkinud ja režissöör on näitlejatega võrreldes võimupositsioonil. Näitlejail võib olla keeruline oma piire järgida ja olukord võib muutuda ebaturvaliseks. Castingul on võimalik testida näitlejatevahelist keemiat, seksuaalset pinget ja füüsilist julgust, ilma eelnevalt mainitud tegevusteta.
Alates jaanuarist 2025 on Eestis kaks sertifitseeritud intiimsuskoordinaatorit. Kreet Maurer ja Alice Aleksandridi on lõpetanud IPA (Intimacy Professionals Assosiation) SAG-AFTRA akrediteeritud kursuse ning nende poole võib pöörduda oma murede ja küsimustega mistahes produktsiooni juures.