24. septembril ja 15.oktoobril 2024 käisid kultuuritöötajad Toompeale piketeerima ning seal välja pandud sõnumeid eksponeeritakse avalikkusele edasi teatriseinal, et debatt kultuurirahastuse üle ei vaibuks maha ning leiaks avalikkusse suuremat toetust.
 

Kultuurivaldkonna eelarvemaht riigieelarves aina kahaneb. 2002. aastal oli see 3,84%, 2025. aastal 1,77%. Valdkonda kärbitakse solidaarsuse egiidi all, kuid valitsuse 132,1 miljonilisest kärpest moodustab Kultuuriministeeriumi 13,43 miljoniline kärbe 10,16%. 

Kultuuriminister teatas 2024. aasta palgaläbirääkimistel, et vastavalt valitsuse otsusele ei tõsteta kultuuritöötajate alampalka ja töötasufondi 2025-2028. Eesti Panga keskmise töötasu prognoos aastaks 2025 on 2036 eurot. Kultuuritöötajate töötasu moodustab aastaid lubatud riigi keskmisest palgast 78% ja see mahajäämus suureneb veelgi.

Kultuuri arengukava 2021-2030 sedastab: „Kultuur suurendab inimeste heaolu, toetab nende toimetulekut, vaimset ja füüsilist tervist ning aitab kaasa ühiskonna sidususele. Riigi üks olulisemaid ülesandeid on tagada kõikidele Eesti elanikele võimalus osaleda neile sobivates kultuuritegevustes ja loomealadel nii huvilise kui ka loojana.”

Kultuur puudutab meid kõiki, mõtleme me sellele või mitte, tegeleme me sellega või ei. Kultuur loob rõõmu, ühtekuuluvustunnet ja empaatiat, aitab demokraatia mitmetahuliste probleemide lahendamisel ning loob lastele ja noortele helgema tuleviku. Kultuur on tihedalt lõimitud eri valdkondadega, toetades ühiskonna terviklikku ja kestlikku arengut ning aidates kaasa sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule. Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot, mis moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st, samal aastal oli kultuurieelarve maht 251,3 miljonit eurot. 

Kultuuri olulisuse alahindamine toob meie ühiskonnale väga negatiivsed mõjud.

Teatrirahvas kutsub plakatite juures kultuurivaldkonnale toetuse väljendamiseks ka pilti tegema ja pilte sotsiaalmeedias jagama.