ENL
Eesti Näitlejate Liit
Vaba Lava
Külaline
KKK
Kasutaja tuvastamine
 
 
 
Uudised Prindi leht
ENL » Eesti Näitlejate Liit » Uudised
Eesti teatri auhinnad 2022
28.03.2022

Rahvusvahelisel teatripäeval anti üle Eesti teatri auhinnad.

Eesti teatri auhinnad 2022 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad

 

 

Eile, 27. märtsil kuulutati Vene Teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2021. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustati ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd.

 

Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.

 

Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindu on antud välja alates 1961. aastast.

 

 

Teatriliigiülesed auhinnad

Žürii: Kerri Kotta (esimees), Luule Epner, Iir Hermeliin, Tambet Kaugema, Mae Kivilo, Kaja Kreitzberg, Alvar Loog, Eve Mutso-Oja, Marie Pullerits, Bert Raudsep, Oksana Tralla ja Keiu Virro.

 

Lavastajaauhind

Ivar Põllu – „Serafima + Bogdan“ (Tartu Uus Teater).

 

Kunstnikuauhind

Lilja Blumenfeld – kujundus lavastustele „Niskamäe naised“ (Teater Vanemuine) ja „Sume on öö“ (Ugala Teater).

 

 

Sõnalavastuste auhinnad

Žürii: Kadi Herkül (esimees), Karin Allik, Kristiina Garancis, Mae Kivilo, Valle-Sten Maiste ja Keiu Virro.

 

Meespeaosatäitja auhind

Erki Laur – Markus lavastuses „Fundamentalist“ (Von Krahli Teater ja EMTA lavakunstikool).

 

Naispeaosatäitja auhind

Külliki Saldre – Loviisa lavastuses „Niskamäe naised“ (Teater Vanemuine).

 

Meeskõrvalosatäitja auhind

Alo Kõrve – Treener lavastuses „Ujuja“ (Skene Katus Kunstile) ja Bror Skoog lavastuses „Muusikale“ (Tallinna Linnateater).

 

Naiskõrvalosatäitja auhind

Anu Lamp – Ara lavastuses „Balti tragöödia“ (Tallinna Linnateater).

 

Eriauhind

Liis Aedmaa ja Laura Kalle ning Mari-Liis Lill ja Priit Põldma – „Kui sa tuled, too mul lilli“ (Ugala Teater) ning „Teises toas“ (Eesti Noorsooteater): lähisuhtevägivalla dokumentaalne, süvitsiminev ja puudutav käsitlus.

 

 

Muusikaauhind

Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Kristel Pappel, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.

 

Märt Jakobson – Ferrando osatäitmine Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Rahvusooper Estonia) ja Komtuuri osatäitmine Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (Teater Vanemuine).

 

Risto Joost – muusikajuht ja dirigent kontsertlavastuses „Idomeneo“ (Rahvusooper Estonia) ning ooperilavastustes „Linda di Chamounix“ ja „Don Giovanni“ (mõlemad Teater Vanemuine).

 

 

Balletiauhind

Žürii: Viesturs Jansons (esimees), Kaja Kreitzberg, Eve Mutso-Oja, Elena Poznjak-Kõlar ja Dagmar Rang-Saal.

 

Marcus Nilson – Sulane lavastuses „Kratt“ ja Karenin lavastuses „Anna Karenina“ (mõlemad Eesti Rahvusballett).

 

 

Tantsuauhind

Žürii: Kai Valtna (esimees), Riina Oruaas, Marie Pullerits, Eline Selgis ja Oksana Tralla.

 

Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg – „Eden Detail“: koreograafia, lavastus ja esitus (Kanuti Gildi SAAL).

 

 

Etenduskunsti auhind

Žürii: Liisi Aibel (esimees), Luule Epner, Pille-Riin Purje, Bert Raudsep ja Ann Mirjam Vaikla.

 

Liisa Saaremäel – „Tiny Home Production presents: Suurem kui elu“: kohavaimukas, riskialdis ja publikut usaldav rännaklavastus (Uue Loomingu Maja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

 

 

Teatritöötajate auhinnad

Žürii: Taivo Pahmann (esimees), Pille Jänes, Anu Konze, Roland Leesment, Pille-Riin Lillepalu ja Tauno Makke.

 

Lavastust ettevalmistava töötaja auhind

Marika Raudam – Vanemuise teatri dekoratsiooniala juht, kes on korraldanud suure pühendumuse ja nõudlikkusega dekoratsiooniala tööd ning muutnud teatri maalisaali hinnatud koostööpaigaks nii oma- kui ka välismaistele kunstnikele ja lavastajatele.

 

Etendust teenindava töötaja auhind

Reet Loderaud – Eesti Noorsooteatri etenduse juht ja rekvisiitor, kelle vastutusrohke ja ulatuslik töö lavastuses „Teises toas“ on õnnestunud suurepäraselt tänu aastakümnete pikkusele kogemusele, pühendumusele ja abivalmidusele.

 

Haldus- ja administratiivtöötaja auhind

Helen Solovjev – Rakvere Teatri projektijuht, kes on korraldanud teatris kõike, mis jääb tavapärasest etendustegevusest kõrvale, alates hooajaüritustest kuni teatri sarjadeni, ning tema tegevust on kandnud entusiasm, head ideed ja lai silmaring.

 

 

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind

Žürii: Anneli Saro (esimees), Laura Kalle, Ott Karulin, Kalju Orro, Priit Põldma, Anu Tonts ja Margot Visnap.

 

Keiu Virro – artiklid „Lasteaedades mängivate teatrite kohal laiub hämarus“ (Sirp 23. IV 2021), „Algul tuuakse lilled, siis malakas“ (Postimees 4. VI 2021) ja „Sumedas öös on stiili, aga kuhu jäävad inimesed?“ (Sirp 3. XII 2021).

 

 

Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind

Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Iir Hermeliin, Tambet Kaugema, Karl Sakrits ja Jaanus Vaiksoo.

 

Mirko Rajas – dünaamiline ja haarav lavastustervik noortelavastuses „Miks me varastasime auto“ (Eesti Noorsooteater).

 

 

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Žürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.

 

Madis Muul – originaalmuusika lavastusele „Oidipus. Antigone“ (VAT Teater).

 

Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika lavastustele „Alice“, „Tarkpea“ ning „Meister ja Margarita“ (kõik Vene Teater).

 

 

Kristallkingakese auhind

Auhind antakse kahele noorele etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe laureaadi valis tänavu sõnalavastuste auhindade žürii ja teise tantsuauhinna žürii.

 

Kristiin Räägel – Rebane lavastuses „Väike prints“ (Tallinna Linnateater ja EMTA lavakunstikool), Liisa lavastuses „Päikese lapsed“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool), Nastasja Filippovna Baraškova lavastuses „Rogožin“, Anja Skoog ja Marianne Skoog lavastuses „Muusikale“ ning osatäitmine lavastuses „Vabalt peetavate kanade munad“ (kõik Tallinna Linnateater).

 

Keithy Kuuspu – interdistsiplinaarsed otsingud nüüdistantsus ja etenduskunstis lavastaja („Läbi kukkumine“), uuriva kunstniku (residentuur Kanuti Gildi SAALis) ja etendajana (rahvusvahelised projektid 2019–2021).

 

 

Ants Lauteri nimeline auhind

Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.

Žürii: Anu Lamp (esimees), Mart Koldits, Rein Oja, Indrek Ojari ja Garmen Tabor.

 

Mirko Rajas – Eesti Noorsooteatri loomingulise palge kujundamise eest.

Lavastused: „Metamorfoos“ (2011), „Puuhaldjate lugu“ (2014), „Lemuel Pitkini demonteerimine“ (2015), „Väike prints“ (2017), „Noored hinged“ (2018), „Röövel Hotzenplotz“ (2019), „Miks me varastasime auto“ (2021, kõik Eesti Noorsooteater), „Ihnus“ (2019, Theatrum ja Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikool), „Sihtisid pole sel sillal“ (2022, Eesti Noorsooteater ja EMTA lavakunstikool).

 

Priit Strandberg – loomingulise mitmekülgsuse ning teatrihariduse ja -harituse sihipärase hoolitsemise eest Tartus.

Osatäitmised: Semjon Semjonovitš Volkov – „Oblomov“ (2012), Semjon Semjonovitš Medvedenko – „Kajakas“ (2014), Juss – „Meie oma tõde, meie oma õigus“ (2015), Mihkal Kalju – „Obinitsa“ (2015), Septimus Hodge – „Arkaadia“ (2016), Bernard Gui – „Roosi nimi“ (2017), Tom – „Beatrice“ (2017), Tobias Ragg – „Sweeney Todd“ (2018), Friedrich Robert Faehlmann ja Kutsar – „Faehlmann“ (2019), Aarne Niskamägi – „Niskamäe naised“ (2021, kõik Teater Vanemuine).

Lavastused: „Naiste kool“ (2019, Teater Vanemuine), „Kolm õde“ (2020, Jakobi Mäe Kultuurikoja näitestuudio).

Originaalmuusika lavastustele „Meie oma tõde, meie oma õigus“ (2015), „Roosi nimi“ (2017), „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ (2019).

Tartu koolinoorte Jakobi Mäe Kultuurikoja näitestuudio juhendamine.

 

 

Otto Hermanni nimeline orkestrandiauhind

Eesti esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mille eesmärk on tõsta esile ja väärtustada pikaaegset, vähemalt 15 aasta pikkust kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestrandina.

Žürii: Eda Peäske (esimees), Risto Joost, Vello Pähn, Heiti Riismäe ja Margus Vahemets.

 

Rait Erikson – Rahvusooper Estonia orkestri metsasarverühma kontsertmeister, kelle imeliselt pehme toon, loomulik musikaalsus ja stabiilne tipptase on rõõmustanud kuulajaid ja inspireerinud kolleege üle 30 aasta.

 

 

Priit Põldroosi nimeline teatrimõtte auhind

Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.

Žürii: Lea Tormis (esimees), Ene Paaver, Külliki Saldre, Peeter Tammearu ja Hedi-Liis Toome.

 

Anne Türnpu – aastatepikkuse missioonitundliku tegevuse eest lavakõne ja hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ning eesti ja teiste soome-ugri rahvaste pärimuse pikaajalise uurimise ja tutvustamise eest lavastustes ja lavakavades.

 

 

Georg Otsa nimeline muusikateatri auhind

Antakse vokaalse meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljaka kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal. Auhinna määramisel hinnatakse pikemaaegset teatritööd.

Žürii: Heli Veskus (esimees), Rauno Elp, Taisto Noor, René Soom ja Jassi Zahharov.

 

Janne Ševtšenko – tähelepanuväärse mitmekülgsuse eest muusikateatri eri žanrites ning veenva ja isikupärase karakteriloome eest järgmistes osatäitmistes: Ännchen (Weberi „Nõidkütt“), Eliza Doolittle (Loewe „Minu veetlev leedi“), Despina (Mozarti „Così fan tutte“), Silva Varescu (Kálmáni „Silva“), Musetta (Puccini „Boheem“), Madeleine de Faublas (Ábrahámi „Savoy ball“), Lagle (Puuri „Pilvede värvid“), Stéphanie (Gounod’ „Romeo ja Julia“), Hanna Glawari (Lehári „Lõbus lesk“, kõik Rahvusooper Estonia).

 

 

Eesti Teatriliidu juhatuse auhind

Antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma.

 

Paide Teater – teatri kui kogukonna vaimse liidri sotsiaalse missiooni eduka laiendamise ja mõtestamise eest aktsioonides „33 kõnet“ ja „Varivolikogu“.

 

 

27. märtsil kuulutati välja ka Eesti Näitlejate Liidu auraha ja Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärgi saajad.

 

Eesti Näitlejate Liidu auraha

Antakse ühele Eesti Näitlejate Liidu liikmele tunnustusena kolleegidelt. Laureaadi valib liidu juhatus.

Raimo Pass

 

Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk

Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust. Laureaadi valib ühenduse juhatus.

Eve Komissarov

 

 

Õnnitleme kõiki laureaate!

 

 

---

 

Teatripäeva läkitus 2022

 

Teatripäeva läkituse on kirjutanud ooperi- ja draamalavastaja Peter Sellars (USA).

 

 

Kallid sõbrad,

 

kas ma tohin meid, loojaid, kutsuda olukorras, kus maailm klammerdub tundide kaupa igapäevaste infovoogude külge, sisenema omaenese eepilise aja, eepilise muutuse, eepilise teadlikkuse, eepilise peegelduse ja eepilise visiooni valda? Me elame praegu inimajaloo eepilisel perioodil ning need sügavad ja radikaalsed muutused, mida me kogeme suhetes iseenda, üksteise ja tehismaailmadega, kipuvad jääma väljapoole meie haarde-, sõnastus-, rääkimis- ja väljendusvõimet.  Me ei ela kahekümne nelja tunnises uudiste tsüklis, me elame aja piiril. Ajalehed ja meedia ei oska ega suuda mitte vähimalgi määral käsitleda seda, mida me kogeme. 

 

Kus on see keel, millised on need žestid ja kujundid, mis võimaldaksid meil mõista neid drastilisi muutusi ja katkestusi, mida me läbi elame? Ja kuidas anda praegu edasi oma elu sisu mitte reportaaži, vaid kogemusena? Teater on kogemuste kunst.

 

Kuidas jõuda meediakampaaniatest, simuleeritud kogemustest ja kohutavatest prognoosidest üle ujutatud maailmas kaugemale lõputust numbrite kordamisest, et kogeda iga üksiku elu, iga üksiku ökosüsteemi ning sõpruse pühadust ja mõõtmatust või valguse kvaliteeti võõras taevas? Kaks aastat koroonat on tuhmistanud inimeste meeled, ahistanud inimeste elu, lõiganud läbi suhteid ja viinud meid inimliku koosluse veidrasse nullpunkti.

 

Mis seemneid tuleks praegu istutada ja uuesti istutada, ja mis on need ülekasvanud ja röövvallutuslikud liigid, mis tuleks täielikult ja lõplikult eemaldada? Inimesed on nagu sütel. Vägivald lahvatab lõkkele irratsionaalselt ja ootamatult ohtralt. Paljud väljakujunenud süsteemid osutuvad olema kestva julmuse struktuurid.

 

Kus on meie mälestustseremooniad? Mida me peame mäletama? Millised on need rituaalid, mis võimaldavad meil lõpuks uuesti kujutleda ja hakata harjutama samme, mida me kunagi varem pole astunud?

 

Eepilise visiooni, eesmärgi, taastumise, paranduste ja hoolivuse teater vajab uusi rituaale. Me ei vaja meele lahutamist. Me vajame kokkusaamist. Me vajame ühise ruumi jagamist ja me peame seda ühist ruumi harima. Me vajame tähelepaneliku kuulamise ja võrdsuse kaitstud ruume.

 

Teater kujutab endast maa peal võrdse ruumi loomist inimeste, jumalate, taimede, loomade, vihmapiiskade, pisarate ja taassünni vahel. Seda võrdsuse ja tähelepaneliku kuulamise ruumi valgustab varjatud ilu, mida hoiab elus ohtude, tasakaalukuse, tarkuse, tegutsemise ja kannatlikkuse sügav vastastikune toime.

 

Lilleornamendi-suutras järjestab Buddha inimese elu kümme suurt kannatlikkust. Üks võimsamaid neist kannab nime kannatlikkus võtta kõike illusioonina. Teater on alati esitanud selle maailma elu kui miraaži, mis võimaldab meil vabastava selguse ja jõuga näha läbi inimlikku illusiooni, pettekujutelmi, pimedust ja eitust.

 

Me oleme nii kindlad selles, mida me vaatame ja kuidas me seda vaatame, et me ei suuda näha ega tunda alternatiivseid reaalsusi, uusi võimalusi, teistsuguseid lähenemisi, nähtamatuid suhteid ja ajatuid seoseid.

 

Praegu on aeg oma meelte, kujutluspiltide, ajaloo ja tuleviku põhjalikuks värskendamiseks. Seda tööd ei saa teha üksinda töötavad isoleeritud inimesed. See on töö, mida me peame tegema koos. Teater kannab endas kutset teha seda tööd koos.

 

Tänan teid südamest selle töö eest.

 

 

Tõlkinud Anu Lamp