Kokkuvõte: Reimo Sagor

EuroFIA kohtumine Namuris: CDSM ei tööta, WIPO Pekingi leping vajab ratifitseerimist ja AI survestab loomevaldkonda

CDSM direktiiv – ühine tõdemus: õiglane tasu pole saabunud

Kõige teravamalt kõlas kohalolnud riikide ja organisatsioonide ühine hinnang, et Euroopa autoriõiguse direktiiv (CDSM) ei ole toonud kaasa lubatud muutusi. Näitlejatele ei ole tagatud õiglast ja proportsionaalset tasu ning läbipaistvus esituste kasutamise kohta on endiselt puudulik.

Kuigi direktiivi eesmärk oli lõpetada ühekordsed tasud (lump-sum ja buy-out lepingud) ja luua toimiv süsteem, mis peegeldaks tegelikku kasutust, on ühekordsed lepingud jätkuvalt norm. Kanalid, platvormid, produtsendid ja teised õiguste kasutajad ei jaga piisavalt infot ning esitajad ei näe, kuidas ja kus nende tööd kasutatakse – rääkimata tulust, mida sellega teenitakse. Namuris võeti selge seisukoht: Euroopa peab direktiivi läbivaatamisel tegema sisulisi muudatusi, mitte piirduma kosmeetiliste parandustega. Loovutamatu õigus tasule seadusandlikul tasandil on ainus õiglane lahendus.

WIPO Pekingi leping – miks Euroopa ei liigu edasi?

Modereerisin paneeli, kus arutlesime WIPO Pekingi lepingu üle. Tegemist on rahvusvahelise kokkuleppega, mille Euroopa allkirjastas 19.06.2013, kuid mida tänaseni ratifitseeritud pole. Lepingu eesmärk on tagada audiovisuaalsetele esitajatele õiglane tasu ka väljaspool Euroopa Liitu ning luua mehhanismid tasude kogumiseks üle maailma, sealhulgas riikides, kus õiguskaitse on nõrk või puudub.

Ratifitseerimist takistab lisaks poliitilise tahte puudumisele ka see, et EL-i liikmesriigid ja nendes tegutsevad KEO-d ei ole siiani jõudnud kokkuleppele kahe võimaliku lähenemise vahel:
 

• national treatment – kogume ja maksame välja kõigile esitajatele võrdselt;
• material reciprocity – kogume ainult nende riikide esitajatele, kes maksavad ka Euroopa esitajatele.

Muusikavaldkonna RAAP kohtuasi tegi olukorra veel keerulisemaks. Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriigid ega KEO-d ei tohi ise valida, millist mudelit kasutada. Selle peab ühiselt otsustama Euroopa Liit. Seni, kuni EL-i sisest selgust ei ole, puudub ka poliitiline tahe WIPO Pekingi lepingut ratifitseerida. See jätab Euroopa esitajad rahvusvahelises võrdluses nõrgemasse positsiooni. Paneelis jõudsime ühisele arusaamale, et ratifitseerimise nimel tuleb edasi töötada – see on vältimatu, kui soovime kaitsta esitajate õigusi globaalses keskkonnas.

Tehisaru – läbiv teema kõigis aruteludes

Tehisaru (AI) teema oli Namuri kohtumisel läbiv ja puudutas pea kõiki arutelusid. AI mõju loomevaldkonnale käsitleti nii praktilisest kui ka õiguslikust vaatenurgast. Self-tape’i paneelis jagasin Eesti kogemust ning rääkisime sellest, kuidas AI-põhised tööriistad ja automatiseeritud casting’u protsessid muudavad prooviesinemisi, tõstavad esitajatele pandud ootusi ning miks on hädavajalik kokku leppida ühtsed rahvusvahelised põhimõtted, mis kaitseksid näitlejaid ebaõiglaste praktikate eest.

Teistes paneelides liikus fookus laiemale pildile: digitaalsetele koopiatele ja sünteeshäältele, AI mudelite koolitamise reeglitele ja andmekasutusele, Euroopa värskele raportile AI mõjust loomevaldkonnale ning sellele, millist rolli peaksid KEO-d mängima uute riskide maandamisel. Ühiselt tõdeti, et tehisaru areng liigub märksa kiiremini kui seadusandlus ning esitajate õigused jäävad selle kiiruse kõrval ohtlikult kaitseta. Seetõttu on vaja koordineeritud ja jõulist tegutsemist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et tagada loovisikutele õiglane ja turvaline tegutsemiskeskkond.

Kunstilise väljendusvabaduse surve

Freemuse värske raport, mis koondab ülevaadet kunstilise väljendusvabaduse rikkumistest Euroopas, tõi esile ühe eriti murettekitava suundumuse: kasvava poliitilise surve ja konservatismi taustal on üha rohkem kunstnikke hakanud oma loomingut ise tsenseerima. Raport põhineb nii dokumenteeritud juhtumitel, riikide arengutel kui ka loovisikute kogemustel ning näitab selgelt, et surve ei tule ainult institutsioonidelt või poliitilistelt jõududelt.

Üha sagedamini piiravad kunstnikud end ise – hirm võimalike tagajärgede, rahastuse kaotamise, avaliku rünnaku või sotsiaalmeedia kampaaniate ees paneb loovisikuid hoiduma kriitilistest teemadest, mis on kunstilise vabaduse tuum. See ei ole enam üksikute riikide probleem, vaid laiem Euroopa trend, mis mõjutab otseselt esitajate loomejulgust, turvalisust ja eneseväljendust. Kui kunstnik ei tunne end kaitstuna, ei saa ta täita oma rolli ühiskonna peegeldaja ja kriitikuna. Namuris rõhutati ühiselt, et kunstilise väljendusvabaduse kaitse peab olema edaspidi üks Euroopa kultuuripoliitika keskseid teemasid.

Kokkuvõtteks

Namuri kohtumine kinnitas, et Euroopa esitajate ees seisavad endiselt ühised väljakutsed – alates õiglasest tasust ja rahvusvahelisest kaitsesüsteemist kuni AI ja väljendusvabaduseni. Eesti Näitlejate Liit jätkab aktiivset tööd, et need teemad ei jääks deklaratsioonide tasemele, vaid jõuaksid ka reaalse poliitilise ja õigusliku muutuseni.