Tehisaru on juba siin – kuidas sellega toime tulla?

Eesti väike audiovisuaalmaastik võib jätta eksitava mulje, et tehisaru pole veel meie igapäevast tööd mõjutanud. Tegelikkus on keerulisem – eriti hääle kui unikaalse isikuande küsimuses seisame juba täna oluliste väljakutsete ees.

Tehisaru on tulnud, et jääda. Küsimus pole enam selles, kas me tahame sellega arvestada, vaid kuidas me seda kontrollime. Õnneks on meil veel võimalusi: autoriõigused kehtivad endiselt vaid inimese loodud loomingule ja seadusloome nõuab läbipaistvust. See annab meile, inimestele, võimaluse mõjutada tehisaru arengut.

Euroopa Liit võtab juhtrolli

Euroopa Liidus võeti juunis 2024 vastu Tehisaru määrus, mille eesmärk on inimest väärtustava ja usaldusväärse AI arendamise ning kasutamise õigusraamistiku loomine. Selle reeglistiku lihtsamaks täitmiseks loodi määruse juurde Hea tava koodeks, millele vabatahtlikult allakirjutanud AI mudelite arendajad kinnitavad, et täidavad määrusest ning EL-i autoriõigusest tulevaid kohustusi (saame näha!?!). Positiivne on see, et allakirjutanute hulgast võime leida suuri arendajaid nagu Google, Microsoft ja OpenAI.

Tehisaru määruse artikkel 53 toob esitajatele ja autoritele kaks olulist kaitset: AI arendajad peavad järgima autoriõigust (küsima luba, jagama infot, maksma õiglast tasu) ning avalikustama oma treeningandmed. Kuigi need sammud pole nii jõulised kui Hollandi ja Taani seaduseelnõud, mis annavad igale kodanikule autoriõigusega sarnase kontrolli oma kujutise ja hääle üle, on see algus. Eestis oleme Justiits- ja Digiministeeriumile teinud ettepanekud sarnaste muudatuste tegemiseks, kuid protsess kulgeb aeglaselt.

Eesti Näitlejate Liit võtab initsiatiivi

Kuna seadusandlus liigub aeglaselt, võttis Eesti Näitlejate Liit initsiatiivi oma kätte. Lõime liikmete kaitseks Andme- ja tekstikaeve reservatsiooni ning Hääle kasutamise reeglid. Põhisõnum on lihtne: näitlejatest digitaalsete koopiate loomiseks tuleb küsida luba ENL-lt. Sama põhimõte on sätestatud ka ENL-i ja EFK-i Hea tava kokkuleppes.

Millised olulised arengud on aset leidnud Euroopas ja mujal maailmas? 

2023. aasta USA filminäitlejate 118 päeva kestnud streik muutis mängureegleid. SAG-AFTRA ja Hollywoodi suurte stuudiote vahel sõlmitud kollektiivleping on pretsedent, mis annab näitlejatele selge kaitse nii digitaalsete koopiate (konkreetsest näitlejast tehtud koopia) kui ka sünteesnäitlejate (suurest hulgast inimeste kujutistest loodud, kuid mitte ühelegi päris näitlejale mittesarnane digitaalne tegelane) suhtes. Kollektiivlepingus on sätestatud neli olulist nõuet näitlejate digitaalse koopiaga töötamiseks:

 1.Saada näitleja selgesõnaline nõusolek eraldiseisvas kokkuleppes või näitlejaga sõlmitavas töölepingus sisalduva selgelt eristuva kinnituse või avalduse kaudu.

 2. Esitada näitlejale nõusoleku andmise ettepanek vähemalt 48 tundi enne tema sarnasuse jäädvustamist, tagades, et näitlejal on aega ettepanekut kaaluda.

 3. Saada näitlejalt eraldi nõusolek iga uue filmi või telesaate kohta, kus digitaalset koopiat kasutatakse.

 4. Maksta näitlejale hüvitist kollektiivlepingus kokkulepitud määrades.

2025. aasta alguses sõlmis Saksamaa teatri-, filmi- ja dublaažinäitlejate ametiühing BFFS sarnase kollektiivlepingu Saksamaa Filmi ja Televisiooni Tootjate Liiduga. Oluline on hüvitise põhimõte: näitlejale makstav tasu peab olema vähemalt võrdeline sellega, mida ta reaalselt antud töö tegemiseks saaks. Juunis jõudis BFFS samaväärse kokkuleppeni ka Netflix’iga – märk sellest, et rahvusvahelised platvormid võtavad teemat tõsiselt.

Lõpetuseks

Just inimlikust panusest sündiv loominguline puudutus on see, mida me praegusel tehnoloogia kummardamise kõrgajastul endile, tööandjatele ja kaasloojatele pidevalt meenutama peame. Seda rõhutab ka meie ülemaailmne katuseorganisatsioon FIA (Rahvusvaheline Näitlejate Föderatsioon) oma tehisaru seisukohtade dokumendis - inimlik kunstioskus peab jääma sisu loomise keskmesse, sest just esinejate ja teiste kultuuritöötajate reaalsed kogemused annavad loovale sisule lõppkokkuvõttes autentsuse, emotsiooni ja originaalsuse. 

Kui me valdkondlikult sellele mõttele truuks jääme, siis sünteetilised näitlejad nagu Tilly Norwood’i eksistents ei oma tähtsust – päris inimeste loominguline panus on asendamatu.