ENL
Eesti Näitlejate Liit
Vaba Lava
Külaline
KKK
Kasutaja tuvastamine
 
 
 
Näitlejate Liidu põhikiri Prindi leht
ENL » Eesti Näitlejate Liit » Üldinfo » Näitlejate Liidu põhikiri

EESTI NÄITLEJATE LIIDU PÕHIKIRI

 

 

I Üldsätted

1.1 Eesti Näitlejate Liit (edaspidi "Liit") on Eesti Vabariigi kutseliste näitlejate iseseisev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on Eesti näitlejate ja nende loomingu hoidmine, kaitsmine, arendamine ja väärtustamine. Liit on asutatud 8. märtsil 1993.a. ja on 3.mail 1917.a. asutatud ning 14. märtsil 1934.a. kinnitatud põhikirjaga Eesti Näitlejate Liidu õigusjärglane.

II Liidu õigused ja tegevussuunad

2.1. Liit on mittetulundusühing, millel on juriidilise isiku õigused. Juriidilise isiku õigused tekivad põhikirja registreerimise momendist.
2.2. Liidu juhatuse asukoht on Tallinn, Uus t. 5.
2.3. Liit juhindub oma tegevuses põhiseadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.
2.4. Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
2.4.1. esindab oma liikmete huve riigiasutustes ja teistes organisatsioonides;
2.4.2. töötab välja lepinguprojektid ja miinimumnõuded töötingimuste ning tasu kohta ja valvab sõlmitud lepingute täitmise järele;
2.4.3. kaitseb oma liikmete autori-, esitaja- ja muid näitleja erialaga seotud õigusi;
2.4.4. kogub ning jagab tasu oma liikmete loomingu kasutamise eest;
2.4.5. kogub oma liikmete olukorra ja tööolude valgustamiseks igasuguseid materjale;
2.4.6. korraldab õigus- ja arstiabi andmist oma liikmetele;
2.4.7. seisab hea oma liikmete olme- ja puhketingimuste eest;
2.4.8. korraldab oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks koosolekuid, tulundusõhtuid, loenguid, kursusi, õppereise, teatrietendusi, kontserte, peoõhtuid, väljasõite; kirjastab Liidu tööks vajalikke materjale; asutab erifonde ja abikassasid;
2.4.9. korraldab palgapoliitilist võitlust seaduslike vahenditega streigini välja;
2.4.10. teeb koostööd teiste teatri erialaliitudega ning muude samasihiliste organisatsioonidega kodu- ja välismaal.

III Liidu liikmed

3.1. Liidul on tegevliikmed, auliikmed ja toetajaliikmed.
3.1.1. Tegevliikmeteks võivad olla isikud, kes tegutsevad kutselise näitleja või sellele lähedasel loomealal. Hääle- ja valimisõiguse saavad tegevliikmed pärast viieaastast kutselist teenistust, erialase kõrgharidusega tegevliikmed pärast kaheaastast kutselist teenistust, kui nende võimkonda ei kuulu näitlejate palkamine ja vallandamine;
3.1.2. Auliikmeks valib juhatus isikud, kellel on erilisi teeneid näitekunstis;
3.1.3. Toetajaliikmeteks kutsub juhatus isikuid, kes aineliselt või muul viisil toetavad Liitu.
3.2. Tegevliikmeid võtab isikliku avalduse alusel vastu Liidu juhatus, kellel on õigus teha erandeid üldistest reeglitest.
3.3. Tegevliikmeteks võivad jääda näitlejakutsest loobunud isikud üheks aastaks.
3.4. Iga tegevliige maksab Liidu liikmeks astumisel sisseastumismaksu ja liikmemaksu üldkoosolekul määratud suuruses. Auliikmeks valitud tegevliige on liikmemaksust vabastatud.
3.5. Liidu liikmed delegeerivad oma näitlejaerialaga seotud varaliste õiguste teostamise Liidule.
3.6. Igal tegevliikmel on õigus:
3.6.1. teha ettepanekuid ja arupärimisi;
3.6.2. saada toetust ja abi eralaste probleemide lahendamisel;
3.6.3. valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse põhikirjas toodud tingimustel;
3.6.4. saada tasu oma loomingu kasutamise eest vastavalt Liidu ja kasutaja vahelisele lepingule.
3.7. Iga tegevliige on kohustatud:
3.7.1. alluma põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
3.7.2. täitma Liidu juhtorganite korraldusi.
3.8. Liige, kes toob oma tegevusega Liidule kahju, heidetakse juhatuse otsusel Liidust välja.
3.9. Väljaheidetud liikmel on õigus nõuda, et tema väljaheitmise otsus võetakse arutelu alla järgmisel korralisel üldkoosolekul.
3.10.Tegevliige, kes pole tähtaegselt tasunud Liidule oma võlgnevusi, kaotab hääle- ja valimisõiguse.
3.11.Tegevliige, kes ei ole mõjuva põhjuseta tasunud ühe aasta liikmemaksu, arvatakse liikmete hulgast lahkunuks.
3.12.Iga liige võib vabatahtlikult Liidust välja astuda, kui ta sellest juhatusele kirjalikult teatab.

IV Liidu vara

4.1. Liidu vara koosneb:
4.1.1. sisseastumismaksudest;
4.1.2. liikmemaksudest;
4.1.3. toetustest, kingitustest, pärandustest;
4.1.4. tulust, mida saadakse Liidu põhikirjalisest tegevusest;
4.1.5. muudest sissetulekutest, mis on vajalikud Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
4.2. Liidu liikmestaatuse kaotamisel sissemakseid ei tagastata.
4.3. Liit tasub riiklikke ja kohalikke makse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

V Liidu tegevuse juhtimine

5.1. Liidu tegevust juhivad üldkoosolek, volikogu ja juhatus;
5.2. Üldkoosolek on Liidu kõrgeim otsustav võim, kes:
5.2.1. määrab Liidu tegevuskava;
5.2.2. kinnitab Liidu tegevuse eelarve ja aruanded;
5.2.3. toimetab valimised ja kinnitab Liidu volikogu ja juhatuse moodustamise printsiibi;
5.2.4. otsustab Liidu põhikirja muudatused ja kõik tähtsamad Liidu tegevust puudutavad küsimused;
5.2.5. annab juhtnööre Liidu täidesaatvatele organitele;
5.2.6. teeb otsuseid kõigis teistes küsimustes, mida volikogu ja juhatus on üldkoosolekule arutamiseks esitanud.
5.3. Üldkoosoleku kutsub kokku Liidu juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
5.4. Juhatus on kohustatud kokku kutsuma Liidu üldkoosoleku, kui seda nõuavad:
5.4.1. Revisjonikomisjon;
5.4.2. Üks viiendik Liidu liikmeid;
5.4.3. Vähemalt kaks Liidu osakonda.
5.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus Liidu liikmetele üldjuhul 45 päeva, erakorralise koosoleku puhul 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist;
5.6. Teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta peab sisaldama andmeid üldkoosoleku toimumise aja, koha, esindusnormi ja päevakorra kohta.
5.7. Üldkoosolek valib enese hulgast juhataja ja protokollija.
5.8. Üldkoosoleku otsused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5.9. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa üle poole Liidu hääleõiguslikest liikmetest, kui juhatus pole esindusnormi määranud.
5.10. Kui juhatuse poolt määratud ajaks üldkoosolekule tarvilikku arvu liikmeid ei ilmu, siis peetakse järgmine koosolek 7 päeva hiljem sama päevakorraga. Teistkordsel kokkukutsumisel on koosolek otsustusvõimeline olenemata kokkutulnute arvust.
5.11. Üldkoosolek teeb oma otsused lihthäälteenamusega, v.a. Liidu likvideerimine ja põhikirja muutmine, mis nõuavad osavõtjate 2/3 häälteenamust.
5.12. Liidu volikogu juhib Liidu tööd üldkoosolekute vahelisel ajal.
5.13. Volikogu kinnitatakse Üldkoosolekul osakondade esitatud kandidaatidest. Volikogu kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas.
5.14.Volikogusse kuulub vähemalt 2 esindajat  igast osakonnast.
5.15. Volikogu liikmele on õigus määrata asendusliige vastavalt Üldkoosolekul kinnitatud printsiibile.
5.16. Volikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole volikogu liikmetest.
5.17. Volikogu pädevuses on:
5.17.1. majandusaasta aruande kinnitamine;
5.17.2. Liidu tegevuse kontrollimine ja suunamine vastavalt Liidu eesmärkidele;
5.17.3 muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.18. Liidu juhatus on Liidu täidesaatev organ, kes ajab Liidu asju põhikirja ja üldkoosoleku ning volikogu otsuste põhjal.
5.19. Juhatus on Liidu esindajaks läbikäimises teiste organisatsioonide ja üksikisikutega.
5.20. Juhatus võtab tööle Liidu ja tema allasutuste töötajaid ning tarviduse järgi koopteerib juurde nõuandjaid ja asjatundjaid. Juhatus  võib võtta tööle  Liidu tegevjuhi, kinnitab Liidu töötajate koosseisu ja otsustab  võlaõiguslike lepingute sõlmimise vajalike spetsalistidega.5.21. Juhatuse koosseisu suuruse määrab kindlaks üldkoosolek, kusjuures juhatuses peavad olema esindatud kõik Liidu osakonnad.
5.21.1 Juhatuse liikmetele valitakse vastav arv asendusliikmeid, kelle volitused algavad juhatuse liikmete tagandamisel või tagasiastumisel.
5.22. Juhatuse volitused kestavad järgmise üldkoosolekuni.
5.23. Liidu esimehe valib üldkoosolek kuni 3 aastaks, abiesimehe(d) valivad juhatuse liikmed enda hulgast.
5.24. Liidu esimees on Liidu ametlik allkirjaõiguslik esindaja koosolekutevälisel ajal juhindudes oma tegevuses ülesannetest, mis on talle delegeeritud üldkoosoleku, volikogu ja juhatuse poolt.
5.19. Liidu esimehe ettepanekul kinnitab juhatus Liidu vastutava sekretäri, kes korraldab Liidu igapäevast tööd.
5.20. Juhatus on otsustusvõimeline, kui on koos vähemalt kolmandik juhatuse liikmetest, nende seas esimees või üks abiesimeestest.
5.21. Juhatus käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 kord kuus.
5.22. Juhatuse koosolekud protokollitakse ning sellele kirjutavad alla kõik juhatuse koosolekust osa võtnud liikmed. Protokolli kinnitab vastutav sekretär, kes ei oma juhatuses hääleõigust.
5.23. Juhatuse liige, kes ei ole nõus juhatuse otsusega, võib lisada oma eriarvamuse koosoleku protokolli lõppu.
5.24. Juhatuse otsused tehakse lihthäälteenamusega, väljaarvatud üldkoosoleku ja volikogu esindusnormi määramine, mis nõuab juhatuse liikmete 2/3 häälteenamust.

VI Liidu osakonnad

6.1. Liidu osakonnad asutatakse Liidu tegevliikmete töökohtade järgi, kui neis on vähemalt 10 hääleõiguslikku liiget.
6.2. Osakonnal on õigus esindada Liitu oma töökohal.
6.3. Liidu juhatusel on õigus tühistada osakondades tehtud põhikirjale mittevastavad otsused.
6.4. Osakonnad ei ole juriidilise isiku õigustes, vaid teostavad seda läbi Liidu juhatuse.
6.5. Liidu üldkoosolek ja juhatus võivad asutada teatud ülesannete täitmiseks mitmesuguseid alalisi või ajutisi allasutusi, fonde, toimkondi, komisjone jne.

VII Liidu tegevus loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamisel.

7.1. Liidu loomealaks on näitekunst.
7.2. Liit peab arvestust liidu liikme loomealal loodud või esitatud teoste üle.
7.3. Liit eraldab liidu liikmeks olevatele vabakutselistele loovisikutele vabakutselise loovisiku loometoetust  ja liidu liikmeks olevatele loovisikutele stipendiumi loometegevuseks ja sellega seotud täiendõppeks.
7.4. Vabakutselistele loovisikutele loometoetuse määramise ja loovisikutele loometegevuseks ja sellega  seotud täiendõppeks stipendiumide eraldamise otsustab liidu juhatus, kes täidab loometoetuse  määramise komisjoni ülesandeid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 17 tähenduses. Loometoetuse  määramisel kaasab juhatus komisjoni riigi esindajana kultuuriministri nimetatud ametniku.
7.5. Liidu juhatus kinnitab:
7.5.1. korra, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mille liidu liige on liidu loomealal loonud või esitanud ja  nende registreerimise korra;
7.5.2 Loometoetuste ja stipendiumide eraldamise komisjoni töökorra;
7.5.3. loometoetust saavate isikute ja loometoetuse üle arvestuse pidamise korra;
7.5.4. liidu liikmeks olevale loovisikule makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise alused ja korra.

VIII Aruandlus ja revisjon

8.1. Juhatus esitab igal aastal Liidu üldkoosolekule või volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks aastaaruande ning bilansi.
8.1.1. Aruandes peavad olema esitatud järgmised andmed:
-Liidu varade seisukord;
-sissetulekud ja väljaminekud;
-Liidu töötajate töötasud ja juhtimiskulud;
-arveldused kreeditoride ja deebetoridega;
-juhatuse kokkuvõte oma tegevusest aasta jooksul;
8.2. Liidu finantsaasta arvelduste revisjoniks ja Liidu varade seisukorra kontrollimiseks valib üldkoosolek revisjonikomisjoni.
8.3. Liidu finantsperiood lõpeb igal aasta 31. detsembril.
8.4. Liit peab seadusega sätestatud korras raamatupidamisarvestust.
8.5. Raamatupidamisaruannete, arvete ja Liidu majandustegevuse revisjoni viib revisjonikomisjon läbi mitte harvemini kui üks kord aastas.

IX Tegevuse lõpetamine

9.1. Liidu tegevus lõpetatakse kahe järjestikuse üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on 2/3 üldkoosolekul osalejatest.
9.2. Esimese üldkoosoleku otsusega peatatakse Liidu tegevus ja valitakse likvideerimiskomisjon, kes asub Liidu tegevust lõpetama.
9.3. Üldkoosolek määrab likvideerimiskomisjoni tegutsemise aja ja pädevuse.
9.4. Teine koosolek kutsutakse kokku likvideerimiskomisjoni poolt määratud ajal.
9.5. Teine koosolek lõpetab Liidu tegevuse ja määrab järelejäänud vara kasutamise kutsealase tegevuse edasiarendamiseks.
9.6. Liidu lõplikust likvideerimisest teatatakse asutustele, kes on Liidu registreerinud, samuti kõigile Liidu liikmetele.

Põhikiri on kinnitatud  kahekümne seitsmendal novembril kahe tuhande seitmeteistkümnendal aastal üldkoosoleku otsusega.