ENL
Eesti Näitlejate Liit
Vaba Lava
Külaline
KKK
Kasutaja tuvastamine
 
 
 
Uudised Prindi leht
ENL » Eesti Näitlejate Liit » Üldinfo » Uudised
Võimalus kohtuda kaasaegse teatritegijaga Indiast.
20.04.2009
Eestit tuleb väisama 28. ja 29. aprillil Orissa pealinnas Bhubaneswaris resideruva teatri Natya Chetana kunstiline juht ja lavastaja Mr. Subodh Patnaik.
28. aprillil kell 15 peab ta EMTA Lavakas loengu tudengitele.
29. aprilli kell 11-15 toimub kohtumine Teatriliidus Eesti näitlejate,
lavastajate ja teatrihuvilistega, kes tahavad saada kontakti India
kaasaegse teatriga.

Kohtumine on mõeldud eelkõige teatritegijatele, kes ise tahavad minna
Indiasse ja leida sealt erialast kontakti. Ning neile, kellel huvi sealse
teatrikultuuri vastu.

Palun andke teada, kui olete tulemas: e-posti aadressil
vahurpaul@uusvanateater.ee

Subodh Patnaik on 45 aastane, lõpetanud Utkal University Orissas, 1986.
aastal asutanud Natya Chetana (Natya – teater, Chetana –
teadlikkus, märkamine), kirjutanud ja lavastanud 20 täispikka ja 35
lühinäidendit, välja töötanud kaks teatritegemise viisi nn Intimate
Theatre (pikad teosed linna keskklassile) ja Cyco Theatre (lühinäidendid
külades esitamiseks, jalgratta-teater), tema looming on pälvinud
üleindialist tähelepanu. Ta on olnud mitmete teatripõhiste liikumiste
eestvedajaks: Teater lastele ja lastega, naiste juhitav teater,
sotsiaalse-poliitilise-majandusliku ebaõigluse ohvrite teater, isiksust
ülesehitav teater jne.
Subodh Patnaik on Oriya teatri esimene Euroopasse tooja (1998, 2000, 2001
jne). 1993. aastast on ta korrapäraselt osa võtnud rahvusvahelistest
teatrisündmustest, tutvustanud India teatrit Austraalias, Hong Kongis,
Nepaalis, Sri Lankal, Prantsusmaal, Inglismaal, Norras, Soomes, Hollandis,
USAs. Belgias tõi ta lavale multinatsionaalse tüki „Sinine
kuld“, mida 2004. aasta jooksul mängiti 43. Euroopa linnas, 2007.
aastal Hong Kongis, World Congress of Drama and Education raames. 1998.
aastast on Subodh Patnaik olnud aktiivselt tegev IDEAs (International
Drama and Education Association) ja täitnud seal mitmesuguseid ametikohti.
1992. aastast hakkas ta Indias võõrustama teatri ja sotsiaalala üliõpilasi
maailma eri paigust (loodi nn Teatriküla) ja oli neile teejuhiks India
teatri juurde.

Täpsem info Natya Chetana ingliskeelselt kodulehelt
http://www.natyachetana.org

Eestisse saabub ta UUS VANA TEATRI kutsel.
Allolev on katke minu reisikirjast, kui me esimest korda kohtusime.

2008. aasta 19. mail sõitsin Orissa osariiki, kus minu võõrustajaks oli
lavastaja Mr. Subodh Patnaik ja tema teatritrupp Natya Chetana. Orissas
elab 70 miljonit inimest ja nemad nelja-viiekesi on ainukesed 100 % oma
ajast teatriga tegelevad töötajad.
Natya Chetana on sotsiaalse sõnumi ja suunitlusega teater. Üks
lavastusprotsess näeb välja järgmine: üle osariigi kutsutakse osalema
20-30 noort teatrihuvilist, kes on nõus selliste tingimustega töötama,
esimesel kogunemisel lepitakse kokku teema, millest seekord lavastus
tehakse; siis sõidetakse mõnes piirkonnas jalgratastega ringi ning
kogutakse selle teema kohast materjali, vahel nädal, vahel kaks, seejärel
kogunetakse teatrikülla (15 aasta jooksul linnast eemale tühermaale
ehitatud külla), kus kuu ajaga materjal lahti kirjutatakse ja seda
harjutatakse ning siis saab taas ratastega sõita etendusi andma. Natya
Chetana on Indias eriline ja hinnatud ning on teinud koostööd paljude
Euroopa teatrite ja projektidega, sealhulgas ka Soome teatriga.
19. mai hilisõhtul külastasin vabaõhuetendust (Bolliwood teatrilaval).
Etendus kestis terve öö ja on seal paljulevinud „haltuura“,
sisutu laste kargamine laval.
20. mail külastasin kahte Odissitantsija (Odissi on kultuuri ja Oria on
keele nimetus) kodustuudiot, esmalt Gayatri Chand‘it, kelle
õpetajaks on olnud guru Debaprasad Das. Vestlesime tunni ning seejärel
tegi ta tunnise presentatsiooni kolmest Odissitantsu osast. Teiseks oli
itaalia päritolu Dr. Ielena, valgustusfilosoofiast läbiimbunud eurooplane,
kes tegeleb seal juba ligi kakskümmend aastat Odissitantsuga.
21. mail külastasin Natya Chetana teatriküla, kus võtsin tunni
Odissitantsu ja andsin tunni oma arusaamist jutustamiskunstist. Õhtul
külastasin Orissas ainukest teatriharjutusmaja, vestlesin näitlejatega ja
jälgisin proovi.
22. mail toimus kohtumine kohalike kaasaegse teatri tegijatega ja
ajakirjanikega, kes tundsid huvi Euroopas ja Eestis tehtava teatri vastu.
23. ja 24. mail viibisin Konarkis kohaliku teatri kutsel, kus mind
tutvustati nende olude ja tegemistega.
26. mail lugesin raamatukogus ja ostsin Odissikultuuri kuuluvaid etenduste
salvestisi.
Minu reisi kaks esimest etappi – Delhis ja Orissas andsid mõistmise,
et niinimetatud kaasaegne euroopa teater on seal vastsündinu, sellega on
nüüdseks tegeletud kolmkümmend aastat. Hindi keeles on olemas enamik
euroopa dramaturgiast, kuid seda ei lavastata kunagi üks ühele, vaid
tõlgendatakse oma kultuurikontekstist lähtuvalt – realismi vahele on
põimitud tants, laul ja muusika. Eelistatakse müstiliste ja unenäoliste
teemadega näidendeid.
Selleks, et kellegagi Indias kohtuda või midagi näha, peab olema palju
aega ja kannatust. Iga asja jaoks on vaja aega leida üks päev või isegi
kaks.

Vahur-Paul Põldma